est
Punkti 6.1 alalõikudes on esitatud hüdrostaatilise rõhukontrolli 3 meetodit − A, B ja
C − olenevalt paigaldatud torude materjalist ja suurusest. Kontrollimeetodid A, B ja
C erinevad kontrollimisprotsessi, -rõhu ja -aja poolest.
Lõigu 6.2 "Torude läbipesemine" punktis 6.2.1 on muuhulgas kirjas: "Joogiveepai-
galdist tuleb võimalikult varsti pärast paigaldamist ja rõhukontrolli ning ka vahetult
enne kasutuselevõttu joogiveega loputada." "Kui süsteemi vahetult pärast kasutu-
selevõttu tööle ei panda, tuleb seda regulaarsete ajavahemike tagant (kuni 7 päeva)
loputada." Kui seda nõuet täita ei saa, soovitatakse rõhukontrolli suruõhuga.
Lõik 6.2.2 kirjeldab "Läbipesemist veega".
Lõik 6.2.3 kirjeldab "Läbipesemist vee ja õhu seguga", mille tõhusust suurendatakse
käsitsi või automaatselt tekitatud suruõhulöökidega.
Lõigu 6.3 "Desinfi tseerimine" punkt 6.3.1 viitab sellele, et paljudel juhtudel ei ole
vaja desinfi tseerida, vaid aitab läbipesemisest. "Joogiveepaigaldised tuleb aga pärast
läbipesemist desinfi tseerida, kui vastutav isik või amet selleks kohustab." "Kõik
desinfektsioonid tuleb teha riiklike või kohalike eeskirjade kohaselt."
Lõigus 6.3.2 "Desinfi tseerimisvahendi valimine" on kirjas: "Kõik joogiveepaigaldiste
desinfi tseerimisel kasutatavad kemikaalid peavad vastama Euroopa standardites
või kui Euroopa standardid ei ole rakendatavad, siis riigistandardites esitatud nõue-
tele vee töötlemisel kasutatavatele kemikaalidele." Lisaks sellele: "Nende desinfi t-
seerimisvahendite transport, hoidmine, käitlemine ja kasutamine võivad olla ohtlikud,
seetõttu tuleb täpselt järgida tervishoiu- ja ohutusnõudeid."
Lõik 6.3.3 "Desinfi tseerimisvahendite kasutusmeetodid" osutab sellele, et toimida
tuleb desinfi tseerimisvahendi tootja juhiste järgi ning et pärast edukalt sooritatud
desinfektsiooni ja selle järel tehtud läbipesemist tuleb proovi bakterioloogiliselt uurida.
Lõpus esitatakse nõue: "Teha tuleb kogu operatsiooni ja uuringutulemuste üksikas-
jade täielik protokoll ning see üle anda hoone omanikule."
Bülletään "Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine suruõhu, inertgaasi või
veega" (jaanuar 2011), Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK), Saksamaa
Saksamaa jaoks on selle bülletääni lõigus "3.1 Üldist" riiklike õigusnormide juurde
lisatud: Gaaside kokkusurutavuse tõttu tuleb rõhu kontrollimisel õhuga füüsikalistel
ja ohutustehnilistel põhjustel järgida õnnetuste ennetamise eeskirju "Töötamine
gaasisüsteemidega" ja reeglistikku "Gaasipaigaldiste tehnilised eeskirjad, DVGW-
TRGI". Seetõttu on kooskõlas vastavate kutseliitudega ja tuginedes viimati nimetatud
eeskirjadele rõhud kindlaks määratud maksimaalselt 0,3 MPa (3 bar) peale, nii nagu
see kehtib ka gaasijuhtmete koormus- ja tiheduskontrollide puhul. Sellega täidetakse
riiklikke õigusnorme."
riiklikke õigusnorme.
Seoses standardi EN 806-4:2010 lõigus 6.1 kirjeldatud rõhu veega kontrollimise
meetoditega A, B ja C määrab bülletään "Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine
suruõhu, inertgaasi või veega" (jaanuar 2011), Zentralverband Sanitär Heizung Klima
(ZVSHK), Saksamaa, Saksamaa jaoks järgmist: "Praktilist toimivust ehituskohal
silmas pidades valitakse praktilise katse põhjal modifi tseeritud meetod, mida saab
rakendada kõigi ehitusmaterjalide ja nende kombinatsioonide puhul. Et tiheduskont-
rolli käigus oleks võimalik tuvastada ka kõige väiksemaid ebatihedusi, pikendatakse
kontrolli kestust standardis ettenähtuga võrreldes. Kõigi ehitusmaterjalide tihedus-
kontrolli tegemisel veega kehtib alusena kontrollmeetod B, mis vastab standardile
DIN EN 806-4."
Määratakse kindlaks:
Tiheduse kontrollimine inertsete gaasidega (nt lämmastikuga)
Tiheduse kontrollimine inertsete gaasidega
"Kõrgemate hügieeninõuetega hoonetes (nt meditsiiniasutustes, haiglates, arstip-
raksistes) võib olla nõutav kasutada inertgaase, et vältida õhuniiskuse kondensatsiooni
torudes." (ei ole võimalik REMSi seadmega Multi-Push).
Tiheduskontroll suruõhuga tehakse, kui
Tiheduskontroll suruõhuga
● on oodata pikemat seisuaega enne kasutuselevõttu, eriti kui ümbritseva tempe-
ratuuri oodatav keskmine on > 25 °C, et vältida võimalikku bakterite vohamist,
● toru ei jää ajavahemikul tiheduskontrollist kasutuselevõtuni, nt külmumise tõttu,
tervenisti täidetuks,
● ohus on osaliselt tühja toru ehitusmaterjali vastupidavus korrosioonile
Tiheduskontrolli veega võib teha, kui
Tiheduskontrolli veega
● joogiveepaigaldise tiheduskontrollist kasutuselevõtmiseni tagatakse regulaarsete
ajavahemike tagant (max seitse päeva) veevahetus. Lisaks siis, kui
● tagatakse, et maja või ehituse veeühendus on läbi loputatud ja muudetud seeläbi
sobivaks ühendamise ja töö jaoks,
● torusüsteemi täitmine toimub hügieeniliselt laitmatute osade kaudu,
● süsteem on tiheduskontrollist kuni kasutuselevõtuni tervenisti täidetud ja on
võimalik vältida osalist tühjenemist.
Saksamaa joogiveemäärus 2. augusti 2013 versioonis, § 11
Saksamaa jaoks määrab Saksamaa joogiveemääruse 2. augusti 2013 versiooni
§ 11 "Töötlusained ja desinfi tseerimismeetodid", et joogivee desinfi tseerimisel tohib
kasutada ainult neid töötlusaineid, mis sisalduvad Saksamaa tervishoiuministeeriumi
loendis. Seda loendit haldab Saksamaa keskkonna-amet.
Tehnilised eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A), oktoober 2012, DVGW Deut-
scher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V.
Saksamaal tuleb järgida töölehte Tehnilised eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A),
oktoober 2012, DVGW Deutscher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V. juurde-
kuuluvate põhjalikumate juhistega "Joogiveepaigaldiste puhastamise ja desinfi tsee-
rimise" kohta.
Lõigu 6 "Puhastamine" punktis 6.1 "Üldist, puhastamise eesmärk" on kirjas: "Joogivee
mikroobse saastatuse korral tuleb esimese meetmena teha puhastamine. Neil
374
juhtudel võib pärast puhastamist olla nõutav ka süsteemi täiendav desinfi tseerimine.
Lõik 6.3 "Puhastusmeetodid" kirjeldab muuhulgas põhimõtteliselt juba standardis
EN 806-4 esitatud läbipesumeetodeid "Läbipesemine veega" ning "Läbipesemine
vee ja õhu seguga". Nii torustiku esmakordsel paigaldamisel kui ka remonditööde
käigus võib torusüsteemi sattuda mustus, samuti võib esineda isegi mikrobakteriaalse
saastumise oht. Lõigus 6.3.2.2 "Läbipesemine vee ja õhu seguga" on kirjas: "Toru-
dest koorikute, setete ja biokilede eemaldamiseks tuleb torud läbi pesta vee ja õhuga,
et puhastustõhusus oleks suurem. Turbulentne vool kogu torus tekitab kohapeal
suuri jõude setete liigutamiseks. Võrreldes ainuüksi veega läbipesemisega on veekulu
sel puhul oluliselt väiksem.
Lõik 7 "Desinfi tseerimine" kirjeldab põhjalikult süsteemi termilist ja eriti keemilist
desinfektsiooni kui joogiveepaigaldise saastest puhastamise katkestustega meedet.
"Süsteemi desinfi tseerida on lubatud põhimõtteliselt ainult vastava valdkonna ette-
võtetel." Lõigus 7.4.2 märgitakse ära kolm "järeleproovitud desinfektsioonikemikaali":
vesinikperoksiid H
kasutuskontsentratsioon ja toimeaeg. Nt vesinikperoksiidi kasutuskontsentratsioon
on 150 mg H
desinfektsioonikemikaalide kohta, nt kasutamise ja tööohutuse kohta. Lisa B kirjeldab
materjalide resistentsust soovitatud desinfektsioonikemikaalide suhtes.
Bülletään "Joogiveepaigaldiste läbipesemine, desinfi tseerimine ja kasutuse-
levõtt" (august 2014), Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK), Saksamaa
Saksamaa kohta kehtivad algselt keskliidu Zentralverband Sanitär Heizung Klima
(ZVSHK) kindlaks määratud laiahaardelised meetodid joogiveepaigaldiste loputamise
ja desinfektsiooni kohta, mis sisalduvad bülletäänis "Joogiveepaigaldiste läbipese-
mine, desinfi tseerimine ja kasutuselevõtt" (uus väljaanne august 2014) Neid kinnitab
valdavalt EN 806-4:2010 ja tehniline eeskiri – tööleht DVGW W 557 (A), oktoober 2012,
DVGW Deutscher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V. Eelkõige käsitletakse
lisaks keemilisi desinfi tseerimisvahendeid ja kirjeldatakse termilist desinfektsiooni.
Gaasipaigaldiste tehnilised eeskirjad
Euroopa standard EN 1775:2007 "Gaasivarustus. Hoone gaasitorustik"
See Euroopa standard EN 1775:2007 "Gaasivarustus. Hoone gaasitorustik" määrab
6. kontrolli 6.1.1 all järgmist: "uue torustiku või iga olemasoleva torustiku, millel
viiakse läbi punktis 8.5 kirjeldatud tegevusi, võib kasutusse või uuesti kasutusse
võtta alles siis, kui lõigus 6 ettenähtud kontrollid on edukalt läbi viidud." Kasutatava
Sellega täidetakse
kontrollvahendina soovitatakse eelkõige õhku. Nõutakse tugevuskontrolli maksimaalse
lubatava töörõhu MOP funktsioonina ning viimaks ka lekkekindluse kontrolli. "Seadis-
tatud lekkekindluse kontrollrõhk peab olema:
– vähemalt võrdne töörõhuga;
– harilikult ei ole kõrgem kui 150 % MOP-st juhul, kui MOP on kõrgem kui 0,1 baari."
"Torustike puhul, mille MOP ≤ 0,1 baari, ei või lekkekontrolli rõhk olla > 150 millibaari."
Selle Euroopa standardi rakendajad peavad olema teadlikud sellest, et Euroopa
Standardikomitee (CEN) liikmesriikides võivad olla olemas detailsed riiklikud stan-
dardid ja/või tehnilised eeskirjad. Riiklikest piiravatest seadustest/regulatsioonidest
tingitud vastuolude ilmnemisel võrreldes selle standardiga on riiklikud seadused/
regulatsioonid ülimuslikud, nagu CENi tehnilises aruandes CEN/TR 13737 selgitatud.
Tehnilised eeskirjad – Saksamaa sertifi tseerimisasutuse Deutsche Vereinigung
des Gas- und Wasserfaches (DVGW) tööleht G 600, aprill 2018 (DVGW-TRGI
2018)
Saksamaal tuleb järgida tehnilist eeskirja – Saksamaa sertifi tseerimisasutuse Deut-
sche Vereinigung des Gas- und Wasserfaches (DVGW) "Gaasipaigaldiste tehniliste
eeskirjade" töölehe G 600, aprill 2018 (DVGW-TRGI 2018) nõudeid.
Lõikes 5.6.2 "Turvameetmed kontrollide ajal" sätestatakse järgmist. "Maksimaalne
kontrollrõhk ei või olla suurem kui 3 baari. Lõike 5.6.3 kohaselt võib kontrolle vali-
kuliselt läbi viia suruõhuga. Lõike 5.6.4 kohaselt: "Torustikele, mille töörõhk on kuni
100 millibaari (k.a), kohaldatakse järgmiseid kontrolle:
a) Koormusekontroll
b) Lekkekontroll
c) Kasutatavuskontroll kasutuses olevatel seadmetel"
Kasutatavuskontrolli ei saa läbi viia REMSi seadmega Multi-Push.
Ametiühingu eeskirjad "Töövahendite käsitsemine", BGR 500, aprill 2008, ptk
2.31, Tööd gaasitorustikul
Saksamaal nõutakse Saksamaa seadusest tuleneva õnnetusjuhtumikindlustuse
ametiühingueeskirjade järgimist.
1.1 Tarnekomplekt
REMS Multi-Push SL/SLW, elektrooniline loputus- ja rõhukontrolliseade komp-
ressoriga või REMS Multi-Push S, elektrooniline loputusseade kompressoriga,
2 imi-/survevoolikut 1", 1,5 m pikad, koos voolikuliitmikega 1",
1 mõõduga 8 mm suruõhuvoolik, 1,5 m pikk, kiirühendustega NW 5, rõhukont-
rolliks suruõhuga (REMS Multi-Push SL/SLW),
1 kõrgsurvevoolik ½", 1,5 m pikk, koos voolikuliitmikega ½", rõhukontrolliks
veega (REMS Multi-Push SLW),
1 kompressori/veeühenduste ühendusvoolik, 0,6 m pikk, kiirühendusega DN 7,2
ja 1" voolikuliitmikuga, 1" topeltnippel, veejääkide väljapuhumiseks seadmest
REMS Multi-Push ning imi- ja survevoolikutest pärast tööde lõpetamist.
REMS Multi-Push sisendite ja väljundite toruga sulgur vältimaks transpordil või
ladustamisel tekkida võivat mustumist.
Kasutusjuhend.
1.2 Artiklinumbrid
REMS Multi-Push S, elektrooniline loputusseade, ilma tarvikuta
REMS Multi-Push SL, elektrooniline loputus- ja rõhukontrollkoost,
rõhukontroll suruõhuga, ilma tarvikuta
O
, naatriumhüpoklorit NaOCl ja kloordioksiid ClO
2
2
O
/l ja toimeaeg 24 tundi. Lisa A sisaldab täpsemat teavet nende
2
2
est
, nende
2
115800
115600