est
pesast lähtuv ühenduskaabel ühendatakse vooluvõrku, on masin töövalmis ja
kuumutuselemendiga põkk-keevitusseade hakkab kuumenema. Punane võrgu
kontrolltuli (24) ja roheline temperatuuri kontrolltuli (25) põlevad. Seade vajab
umbes 10 min kuumenemiseks. Kui seadistatud nõutav temperatuur on saavu-
tatud, lülitub seadmes olev temperatuuriregulaator (termostaat) elektritoite
välja. Punane võrgu kontrolltuli põleb edasi. Elektroonilise termostaadi (EE)
korral vilgub roheline temperatuuri kontrolltuli ja näitab pidevat elektritoite
sisse- või väljalülitamist. Kõige varem pärast täiendavat 10-minutilist ooteaega
(DVS 2207 osa 1) on võimalik alustada keevitustoiminguga.
2.6. Keevitustemperatuuri valik
Kuumutuselemendiga põkk-keevitusseadme temperatuur on eelseadistatud
keskmisele keevitustemperatuurile PE-HD-torude jaoks (210°C). Sõltuvalt
torude materjalist ja toru seinapaksusest võib olla vajalik selle keevitustempe-
ratuuri korrektuur. Sellest tulenevalt tuleb järgida torude või liitmike tootjapoolset
informatsiooni! Joonisel 5 on kujutatud orienteeruv kõver kuumutuselemendi
temperatuuri sõltuvusest toru seinapaksuse suhtes. Põhimõtteliselt kehtib, et
väiksema seina paksuse korral tuleb liikuda ülemise ja suurema seinapaksuse
korral alumise temperatuuri suunas (DVS 2207 osa 1). Lisaks sellele võivad
ümbritsevatest mõjudest (suvi/talv/tuul/niiskus) tulenevalt olla vajalikud tempe-
ratuuri korrektuurid. Kasutage seejuures näiteks kiiresti tulemusi kuvavat pindade
temperatuurimõõturit, mille tugipind on umbes 10 mm. Vajadusel on võimalik
temperatuuri korrigeerida temperatuuri reguleerimiskruvi (26) keerates. Kui
temperatuuri reguleeriti, tuleb silmas pidada, et kuumutuselementi on võimalik
kasutada kõige varem 10 minutit pärast nõutava temperatuuri saavutamist.
3. Kasutamine
Keevitusühenduste kvaliteet sõltub keevitaja kvalifikatsioonist, kasutatavate
masinate ja seadmete sobivusest ning keevituseeskirjadest kinnipidamisest.
Keevist saab kontrollida mittepurustava ja/või purustava meetodi abil. Keevi-
tustööde puhul osutub vajalikuks järelevalve. Järelevalve liik ja ulatus tuleb
lepingupartnerite vahel kokku leppida. Toimingute kuupäevad soovitatakse
dokumenteerimiseks kanda keevitusprotokolli või andmekandjale. Kvaliteedi
tagamise eesmärgil soovitatakse enne keevitustööde algust ja nende ajal
kontrollida keevitustoimingu sobivust samadel töötingimustel proovikeeviseid
valmistades. Iga keevitaja peab olema vastava haridusega ja omama kehtivat
kvalifikatsioonitõendit. Ettenähtud rakendusala saab määratleda vastavalt
kvalifikatsiooni tüübile.
3.1. Menetluse kirjeldus
Kuumutuselemendiga põkk-keevitamisel ühtlustatakse keevitatavate detailide
ühendatavad pinnad kuumutuselemendi juures surve all, seejärel kuumutatakse
alandatud surve juures keevitustemperatuurini ja pärast kuumutuselemendi
eemaldamist ühendatakse surve all (joonis 6) ja keevitatakse.
3.2. Ettevalmistused keevitamiseks
Välitingimustes töötamisel tuleb tagada, et ebasobivad ümbritsevad tingimused
ei mõjutaks halvasti keevitamist. Halva ilma korral või tugeva päikesekiirguse
korral tuleb keevituskoht kinni katta, vajadusel tuleb paigaldada keevitamiseks
telk. Keevituskoha tuuletõmbest tuleneva kontrollimatu jahtumise vältimiseks
tuleb keevitatavate torude teised otsad sulgeda. Mitteümarad toruotsad tuleb
enne keevitamist nt kuumaõhupüstoliga kuumutades ümardada. Keevitage
ainult ühest materjalist ja ühesuguse seina paksusega torusid või liitmikke.
Torusid lõigatakse torulõikuriga REMS RAS (lisatarvik, vaadake 1.2.) või
torulõikemasinaga REMS Cento / REMS DueCento.
3.3. Torude pingutamine
Vastavalt toru läbimõõdule tuleb paigutada 4 pingutusklambrit (27) pingutus-
seadisesse (19) selliselt, et pingutusklambrite kumer pool oleks keevituskoha
suunas. Pingutusklambrid kinnitatakse kuuskantpoltidega (28) kaasasoleva
võtme abil. Samuti tuleb monteerida 2 toru tugiklambrit (29) torutoele (30) ja
kinnitada kuuskantpoltidega (28). Torud või torustiku osad tuleb enne fikseerimist
pingutusseadises joondada. Vajadusel tuleb pikad torud toetada REMS Herkules
3B (lisatarvik, vaadake 1.2.) abil. Lühikeste torude paigaldamise tuleb torutuge
(30) nihutada või 180° võrra keerata. Selleks vabastage kinnitushoob (31) ja
nihutage torutugi või tõmmake tõmbenupp (32) üles ja keerake torutugi ümber
kinnitushoova (31) telje. Toruotsad peavad olema kesksuunas 10 kuni 20 mm
üle pingutusklambrite või pingutusseadise selleks, et oleks võimalik hööveldada.
Torud või liitmikud tuleb joondada selliselt, et pinnad oleksid üksteise suhtes
pindmiselt paralleelselt, st toru seinad peavad ühenduskohas kattuma. Vajadusel
tuleb torusid avatud kinnituse korral uuesti joondada ja sealjuures keerata
(mitteümar toru?). Kui peale mitmekordseid katsetusi korrektuur ei õnnestu,
on vajalik pingutusseadise uus justeerimine. Selleks keeratakse lahti mõlema
pingutusseadise pingutuskruvid (33) ja kinnitatakse üks toru mõlemasse
pingutusseadisesse. Kui toru ei ole vastu pingutusseadiseid ja torutugesid,
tuleb pingutusseadis külgmiste löökide abil tsentreerida. Lõpuks tuleb kinnitus-
poldid (33) veel fikseeritud toru korral uuesti kinni keerata.
Pingutusseadised peavad olema tugevalt vastu toruotsi. Vajadusel tuleb pingu-
tusekstsentriku (35) all olevaid pingutusmutreid (34) nii kaua järelseadistada,
kuni pingutushooba (36) tuleb sulgeda jõudu kasutades.
3.4. Toruotste hööveldamine
Vahetult enne keevitamist tuleb toru keevitatavad otsad tasaseks hööveldada.
Selleks kallutatakse elektriline höövel (6) töötsooni ja teda on võimalik käepi-
demes oleva lüliti (20) kaudu sisse lülitada. Höövli töötamise ajal tuleb toruotsad
suruda survehoova (7) abil mõõdukalt vastu höövlikettaid. Hööveldada tuleb
nii kaua, kuni mõlemal pool moodustub katkematu laast. Nüüd tuleb sisselüli-
tatud höövli korral survehoob (7) aeglaselt vabastada selleks, et toruotstele ei
jääks laastu üleminekut. Peale höövli tagasikallutamist tuleb hööveldatud
toruotsad prooviks kokku viia, et kontrollida nende pindade paralleelsust ja
telgnihet. Pindade paralleelsus ei tohi kokkusurvejõu juures ületada joonisel 7
toodud vahe laiust, nihe toru välispinnal võib olla maksimaalselt 10 % seina
paksusest. Hööveldatud keevituspindu ei tohi enne keevitamist enam puudutada.
Kui ühel küljel ei ole vaja toru või liitmikku rohkem või üldse mitte hööveldada,
samas teisel küljel on vaja toru järelhööveldada, kallutatakse höövli sellel külje
alumisel poolel, mida enam ei ole vaja hööveldada, tõkis välja.
3.5. Menetlus kuumutuselemendiga põkk-keevitamisel
Kuumutuselemendiga põkk-keevitamisel kuumutatakse ühendatavad pinnad
kuumutuselemendi abil keevitustemperatuurini ja keevitatakse peale kuumu-
tuselemendi eemaldamist surve all. Enne keevitamist tuleb kontrollida tööpiir-
konnas kuumutuselemendi temperatuuri. Vajadusel tuleb kuumutuselemendi
temperatuuri korrigeerida nagu on kirjeldatud 2.6. Samuti tuleb enne igat
keevitamist kuumuselement ebemevaba paberi või rätiku või tehnilise alkoholi
abil puhastada. Eelkõige ei tohi pealispinnale jääda kinni plastmaterjali jäägid.
Kuumutuselemendi puhastamise juures tuleb tingimata jälgida, et tööriistade
kasutamisel ei kahjustataks kütteelemendi antiadhesiivset pealispinda.
Menetlus on kujutatud joonisel 8.
TEATIS
Piirituse kasutamine kuumutuselemendi puhastamisel võib selles sisalduva
vee tõttu vähendada keevise kvaliteeti.
3.5.1. Kokkusurumine
Kokkusurumisel surutakse keevituse teel ühendatavaid pindu nii kaua vastu
kuumutuselementi, kuni moodustub ümbritsev rant. Kokkusurumise ajal tuleb
nt PE jaoks rakendada kokkusurvejõudu 0,15 N/mm² (DVS 2207 osa 1).
Survejõu 0,15 N/mm² saavutamiseks tuleb ühendatavatele pindadele rakendatav
survejõud arvestada vastavalt torude erinevatele läbimõõtudele ja torude seina
erinevast paksusest tulenevast nõutavast surveastmest. Survejõud F arvesta-
takse kokkusurvejõu p ja toru pinna A (F = p · A) tulemina, st toru pinnad tuleb
kokku suruda seda suurema jõuga, mida suuremad nad ise on. Nii on nt toru
Ø 110 mm, SDR 33 (s = 3,4 mm) puhul toru pinnaks 1140 mm² ja sellega nõutav
survejõud F = 0,15 N/mm² · 1140 mm² = 170 N. Iga masina küljes sildil (37) on
toodud tabel, milliseid torusid võib selle masinaga kuni millise surveastmeni
millise survejõuga keevitada. Joonistel 10 kuni 13 on toodud need tabelid
masinatele REMS SSM 160 RS, REMS SSM 160 KS, REMS SSM 250 KS,
REMS SSM 315 RF. Vastava tabeli (Joon 9 ja 16) baasil tuleb kindlaks määrata
nõutav survejõud ja see pöördkäepideme (7) abil rakendada. Ühendatavate
pindade koormamisel pöördkäepideme abil on osuti (38) abil võimalik lugeda
saavutatud survejõud.
Enne keevitamist tuleb kontrollida, kas pingutusseadised fikseerivad torud
piisavalt tugevalt tagamaks vähemalt nõutava survejõu rakendamise. Selleks
tuleb toruotsad külmalt kokku viia ja prooviks rakendada pöördkäepideme (7)
abil kindlakstehtud survejõud. Kui pingutusseadised ei hoia torusid kinni, tuleb
pingutusmutreid (34) järelpingutada (vaata 3.4.).
Kokkusurumine on lõpetatud, kui kogu toru ulatuses on moodustunud rant, mis
on saavutanud vähemalt joonisel 14, veerus 2 toodud kõrguse.
3.5.2. Kuumutamine
Kuumutamiseks alandatakse surve nulli lähedale. Kuumutusaeg on toodud
joonisel 14, veerus 3. Kuumutamisel tungib soojus keevitamise teel ühenda-
tavatesse pindadesse ja kuumutab need keevitustemperatuurini.
3.5.3. Eraldamine
Peale kuumutamist tuleb ühendatavad pinnad kuumutuselemendist lahutada
ja kuumutuselement tuleb välja kallutada ilma sealjuures kuumutatud ühenda-
tavaid pindu puutumata. Ühendatavad pinnad tuleb seeejärel kiiresti kuni
vahetult kokku viia. Eraldusaeg ei tohi ületada joonisel 14, veerus 4 toodud
aega, vastasel korral jahtuvad ühendatavad pinnad liialt.
3.5.4. Ühendamine ja keevitamine
Ühendatavad pinnad peavad puutuma kokku nullilähedase kiirusega. Ühen-
dussurve peab DVS 2207 osa 1 järgi ühtlaselt tõusma kuni 0,15 N/mm² saavu-
tamiseni ja teda tuleb jahutusaja jooksul (joonis 14, veerg 5) säilitada.
Klemmhoob/-käepideme (39) abil fikseeritakse jahutusaja jooksul survehoob.
Rakendatavad survejõud leiate, nagu 3.5.1. kirjeldatud, joonistel 9 kuni 16
toodud tabelites. Peale ühendamist peab kogu ulatuses olema moodustunud
ühtlane kaksikrant. Randi moodustumine on ühtlase keevituse esimeseks
näitajaks. Randi mõõt K (Fig. 15) peab alati olema suurem kui 0, st rant peab
olema moodustunud kogu toru ulatuses.
3.5.5. Keevitatud ühenduse vabastamine
Peale jahutusaega avatakse enne pingutusseadiste vabastamist klemmhoob/-
käepide (39), mille juures tuleb pöördkäepidemest kinni hoida selliselt, et
est
155