REMS MSG 25 EE Instrucciones De Servicio página 102

est
Mehhaaniline temperatuuri reguleerimine (termostaat) FE
Töötemperatuurist 263 ± 3°C peab kindlalt kinni pidama. Jälgima peab tootja-
informatsiooni torude ja detailide kohta! Enne keevitustööde alustamist peab
kontrollima tööriistade tööpindade temperatuuri.
2.5 Kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme EE eelsoojendamine
Kui kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme toitejuhe vooluvõrku ühenda-
takse, hakkab seade kuumenema. Punane võrgu kontrolltuli (6) ja roheline
temperatuuri kontrolltuli (7) põlevad. Elektriline seade vajab kuumenemiseks
umbes 10 min. Kui seatud nimitemperatuur on saavutatud, lülitab seadmes
olev temperatuuriregulaator (termostaat) kuumutuselemendi elektritoite välja.
Punane võrgu kontrolltuli põleb edasi. Roheline temperatuuri kontrolltuli vilgub
ja näitab sellega pidevat elektritoite välja- või sisselülitamist. Kõige varem pärast
täiendavat 10-minutilist ooteaega (DVS 2207 osa 1) on võimalik alustada
keevitustoiminguga.
Kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme FE eelsoojendamine
Kui kuumutuselemendiga põkk-keevitusseadme ühenduskaabel ühendatakse
võrku, kõlab akustiline signaal ning seade hakkab kuumenema. Roheline võrgu
kontrolltuli (6) ja kollane temperatuuri kontrolltuli (7) süttivad. Seade vajab
umbes 10 min kuumenemiseks. Kui saavutatakse nimitemperatuur, lülitab
sisseehitatud temperatuuriregulaator (termostaat) kuumutuselemendi toite välja
ning kõlab uuesti akustiline signaal. Kollane temperatuuri kontrolltuli vilgub.
Pärast täiendavat 10-minutilist ooteaega (DVS 2207 osa 1) on võimalik alustada
keevitusprotsessiga.
2.6 Keevitustemperatuuri EE valik
Kuumutuselemendiga muhvikeevitusseadme temperatuur on eelseatud kesk-
misele keevitustemperatuurile PP-torude jaoks (260°C). Sõltuvalt torude
materjalist võib olla vajalik selle keevitustemperatuuri korrektuur. Sellest tule-
nevalt tuleb järgida torude või liitmike tootjapoolset informatsiooni! Lisaks võivad
temperatuuri korrektuuri vajaduse tingida keskkonnamõjud (suvi/talv/tuul/
niiskus). Seetõttu tuleks kuumutustööriistade (kuumutusotsikud ja kuumu-
tuspuksid) (5) temperatuuri kontrollida näiteks kiiresti tulemusi kuvava pindade
temperatuurimõõturi abil, mille tugipind on umbes 10 mm. Vajadusel on võimalik
temperatuuri korrigeerida temperatuuri reguleerimiskruvi (8) keerates. Kui
temperatuuri reguleeriti, tuleb silmas pidada, et kuumutuselementi on võimalik
kasutada alles 10 minutit pärast nõutava temperatuuri saavutamist.
3 Kasutamine
Keevitusühenduste kvaliteet sõltub keevitaja kvalifi katsioonist, kasutatavate
masinate ja seadmete sobivusest ning keevituseeskirjadest kinnipidamisest.
Keevist saab kontrollida mittepurustava ja/või purustava meetodi abil. Keevi-
tustööde puhul osutub vajalikuks järelevalve. Järelevalve liik ja ulatus tuleb
lepingupartnerite vahel kokku leppida. Toimingute kuupäevad soovitatakse
dokumenteerimiseks kanda keevitusprotokolli või andmekandjale. Kvaliteedi
tagamise eesmärgil soovitatakse enne keevitustööde algust ja nende ajal
kontrollida keevitustoimingu sobivust samadel töötingimustel proovikeeviseid
valmistades. Iga keevitaja peab olema vastava haridusega ja omama kehtivat
kvalifi katsioonitõendit. Ettenähtud rakendusala saab määratleda vastavalt
kvalifi katsiooni tüübile.
3.1 Töökirjeldus
Kütteelement-muhvkeevituse juures keevitatakse toru ja detail ülelappega kokku.
Toru ots ja detaili muhv viiakse puksi ja torukujulise küttetööriista abil keevita-
mistemperatuurini ja ühendatakse. Toru ots ja küttepuks või detaili muhv ja
küttetoru sobivad üksteisega nii, et ühendamisel tekib ühendussurve (joonis 4):
Direktiiv DVS 2208 kirjeldab kütteelement-muhvkeevituse teostamist 2 viisil,
kus küttetorud ja küttepulgad erinevad üksteisest mõõtmete poolest. A-viisil
keevituse puhul ei ole ette nähtud mehhaanilist torutöötlemist, B-viisi puhul on
aga mehhaaniline torutöötlemine ette nähtud (koorimine). REMS küttetorud ja
küttepuksid on valmistatud A-viisil keevituse jaoks, s.t. torusid ei ole vaja
mehhaaniliselt töödelda.
Kütteelement-muhvkeevitusi on võimalik kuni Ø 50 mm teha käsitsi. Suuremate
toruläbimõõtude korral, kus on vajalik suurem ühendusjõud, peab kasutama
sobivat keevitusaparaati.
3.2 Keevituse ettevalmistamine
Peab jälgima tootja-informatsiooni torude ja detailide kohta! Toru ots peab
olema lõigatud täisnurga all ja tasaselt. Seda on võimalik teha torulõikaja REMS
RAS (vt. 1.2.) või torukääride REMS ROS (vt. 1.2.) abil. Peale selle peab toru
otsa faasima, et oleks teda kergem muhviga liita (joonis 6). Faasimiseks kasu-
tatakse REMS RAG (vt. 1.2.). Vahetult enne keevitamist peab kokkukeevitatavad
toruotsad ja detailimuhvi sisekülje, vajadusel ka küttetoru ja küttepuksi puhas-
tama ebemeid mittejätva paberi või lapiga, mis on niisutatud piirituse või
tehnilise alkoholiga. Eriti hoolikalt peab jälgima, et ebemed ei jääks küttetorule
ja küttepuksile. Küttetööriistade puhastamisel peab ilmtingimata jälgima, et
nende antiadhesiivne kaitsekiht ei saaks tööriistade poolt kahjustatud. Töödel-
davaid keevituspindasid ei tohi enne keevitamist enam puudutada.
ETTEVAATUST ETTEVAATUST
Kuuma seadme korral võtke kinni ainult käepidemest (3)! Ärge kunagi
puudutage kuumutuselementi (4), küttetööriistu (5) või plekist osi käepi-
deme (3) ja kuumutuselemendi (4) vahel! Põletusoht!
102
3.3 Töökirjeldus kütteelement-liitkeevitusel
3.3.1 Soojendamine
Soojendamiseks lükatakse toru ja detail kiiresti ja aksiaalselt lõpuni, või kuni
küttetööriista markeeringuni ja hoitakse kinni. Soojendamisaegadest, mis on
toodud joonisel 5, veerus 2, peab kinni pidama. Soojendamisel tungib soojus
kokkukeevitatavate pindade sisse ja tõstab need keevitustemperatuurini.
TEATIS
Kui soojenemise ajal kostub akustiline signaal, ei tohi varrast ja valuvormi
sisestada. Keevitus võib vastasel korral jääda vigane ning seda ei saa kasutada.
3.3.2 Ümberseadmine ja liitmine
Pärast soojendamist peab toru ja detaili tagurpidi küttetööriistadest välja tõmbama
ja otsekohe ilma paigast keeramata kokku lükkama. Ümberseadmisaega, mis
on antud joonisel 5, veerus 3, ei tohi ületada, vastasel juhul jahtuvad pinnad
liiga maha.
3.3.3 Fikseerimine
Liidetavad osad peab fi kseerima (kinni hoidma) vastavalt andmetele joonisel
5, veerus 4.
3.3.4 Jahutamine
Ühenduskohta tohib alles pärast jahtumisaega (joonis 5, veerg 5) edasi töödelda.
4 Korrashoid
Muutmata järgnevalt nimetatud hooldustingimusi soovitatakse lasta REMS-i
volitatud lepingulisel töökojal teha elektritööriistale vähemalt kord aastas elekt-
riseadmete ülevaatus ja korduskontroll. Saksamaal tehakse elektriseadmete
korduskontrolli vastavalt normile DIN VDE 0701-0702 ning vastavalt õnnetus-
juhtumite ennetamise eeskirjale DGUV Vorschrift 3 „Elektriseadmed ja -seadised"
on see ette nähtud ka kaasaskantavate elektriseadiste jaoks. Lisaks tuleb
järgida kasutuskohas kehtivaid riiklike ohutusnorme, reegleid ja eeskirju.
4.1 Hooldus
HOIATUS
Enne hooldustöid tõmmake pistik pistikupesast välja!
Kuumutustööriistade (5) kleepumisvastane pealispind tuleb enne igat keevita-
mist ebemevaba paberi või rätiku või tehnilise alkoholi abil puhastada. Kuumu-
tustööriistade külge kinni jäänud plastijäägid tuleb kohe ebemevaba paberi või
rätiku või tehnilise alkoholi abil eemaldada. Sealjuures tuleb tingimata jälgida,
et tööriistade kasutamisel ei kahjustataks kuumutustööriistade kleepumisvas-
tast pealispinda. Piirituse kasutamine kuumutustööriistade puhastamisel võib
selles sisalduva vee tõttu vähendada keevise kvaliteeti.
Puhastage plastosi (nt korpus) vaid puhastusvahendiga REMS CleanM (art.
nr 140119) või pehmetoimelise seebi ja niiske rätiga. Ärge kasutage kodukeemia
puhastusvahendeid. Need sisaldavad hulgaliselt kemikaale, mis võivad kahjus-
tada plastosi. Plastosi ei tohi puhastada bensiini, tärpentini, lahusti ega teiste
sarnaste vahenditega.
Jälgige, et elektritööriistale ega selle sisemusse ei satuks vedelikke. Elektritöö-
riista ei tohi panna vedeliku sisse.
4.2 Inspekteerimine / töökorda seadmine
HOIATUS
Enne korrashoiu- ja remonditöid tõmmake pistik pistikupesast välja! Neid
töid tohivad teha ainult kvalifi tseeritud spetsialistid.
est