MCS Master B 130 Manual De Instrucciones página 96

►2.2.11. Kui
termostaadi abil, võib see igal ajal sisse
lülituda.
►2.2.12. Mitte kunagi ei tohi soojendit
kasutada elu- ega magamisruumides.
►2.2.13. Mitte kunagi
kinni soojendi õhu sisse- (taga) ja
väljavooluava (ees).
►2.2.14. Kui soojendi on kuum, ühendatud
elektrivõrku või sisse lülitatud, ei tohi
seda nihutada, remontida, kütusega täita
ega hooldada.
►2.2.15. Õhku võib suunata sisse- ja/või
väljavooluavasse üksnes originaalosade
abil (kui on ette nähtud).
►2.2.16. Süttivad
materjalid (sh toitejuhtmed) tuleb hoida
soojendi kuumadest pindadest ohutus
kauguses.
►2.2.17. Kui toitejuhet vigastatakse, tuleb
see lasta tehnilise abi keskusel välja
vahetada, et vältida igasuguseid ohte.
3. SOOJENDI
LAHTIPAKKIMINE
HOIATUS: Pakend ei ole mänguasi.
Hoidke kilekott laste käeulatusest eemal
– lämbumisoht!
►3.1. Eemaldage kõik soojendi pakkimis- ja
saatmismaterjalid. Hävitage need kehtivate
õigusaktide kohaselt.
►3.2. Juhul kui soojendi asub alusel, tõstke
ta sealt ettevaatlikult maha.
►3.3. Kontrollige, kas transportimise käigus
ei ole toode kahjustada saanud. Kui ilmneb,
et soojendi on kahjustada saanud, tuleb
sellest viivitamata teavitada edasimüüjat,
kelle käest see osteti.
4. PAIGALDAMINE
Soojendid on varustatud olenevalt mudelist
rataste, käepideme ja toruga (JOONISED
5 ja 6). Need osad ja nende kinnitusdetailid
asuvad soojendi pakendis.
5. KÜTUS
HOIATUS: Soojendi
DIISLIKÜTUSE või PETROOLIGA.
Süttimis- või plahvatusohu vältimiseks
tuleb
kasutada üksnes
petrooli. Mitte kunagi ei tohi kasutada bensiini,
naftat, värvilahusteid, alkoholi või muid väga
tuleohtlikke kütuseid.
Väga madalate temperatuuride korral võib
kasutada mittetoksilisi
vahendeid.
soojendit juhitakse
ei tohi katta
või termotundlikud
töötab üksnes
diislikütust
külmumisvastaseid
Temperatuuri korral alla 5°C on soovitatav
kasutada talvediislit.
6. TÖÖTAMISPÕHIMÕTTED
A. Põlemiskamber ja põlemiskambri kate,
B. Ventilaator, C. Mootor, D. Pump, E.
Kütusepaak, F. Toru (kaugküttega mudelid).
Pumba abil imetakse kütus paagist, et
saavutada
otsakusse,
põletuskambrisse. Põlemine toimub õhu ja
kütuse segu abil ning põlemisjäägid surutakse
ventilaatori pöörlemisest tekkinud õhuvoolu
abil välja. Otseküttega mudelite korral (JOONIS
7) satuvad
keskkonda,
(JOONIS 8) võivad põlemisjäägid sattuda toru
kaudu soojendatud keskkonnast väljapoole.
Elektroonilise kontrollkaardiga seotud andurid
kontrollivad pidevalt soojendi nõuetekohast
töötamist, peatades häirete korral tsükli.
7. TÖÖTAMINE
HOIATUS: Enne soojendi sisselülitamist
lugege
„OHUTUSTEAVE".
TÄHTIS: Topeltpingega mudelite puhul
(...DV) kontrollige pinge reguleerimise
lüliti asendit (220-240 V / 110-120 V)
(JOONIS 9). Kui elektrivõrgu pinge ei
vasta soojendile seadistatud pingele,
tuleb seda reguleerida. Vabastage kaane
kaks kinnituskruvi (JOONIS 10), liigutage/
vajutage lülitit
(JOONIS 11) ning kinnitage uuesti kaas
(JOONIS 12).
TOITEPINGE
VÕI REGULEERIMATA JÄTMINE VÕIB
PÕHJUSTADA SOOJENDILE TÕSISEID
KAHJUSTUSI.
►►7.1. SOOJENDI
SISSELÜLITAMINE:
►7.1.1. Järgige kõiki ohutusjuhiseid.
►7.1.2. Kontrollige, kas kütusepaagis on
kütust.
►7.1.3. Sulgege kütusepaagi kork (JOONIS
13).
►7.1.4. Ühendage toitepistik elektrivõrku
või
(JOONIS 14) (VT PINGET PEATÜKIS
„TEHNILISTE ANDMETE TABEL").
►7.1.5. Viige lüliti „I/0" asendisse „I" (JOONIS
15). Soojendi
pärast käivituma. Kui soojendi ei käivitu,
lugege punkti
KINDLAKSTEGEMINE".
töörõhk. Kütus suunatakse
mis pihustab
põlemisjäägid soojendatud
kaugküttega mudelite
tähelepanelikult
toitepinge
VALE REGULEERIMINE
peaks mõne
„12 RIKKEPÕHJUSTE
en
it
de
es
fr
nl
selle
pt
da
fi
korral
no
sv
pl
ru
cs
peatükki
hu
sl
tr
hr
lt
lv
väärtusel
et
ro
sk
bg
uk
bs
el
zh
sekundi